Humalatapud

Teaduslik nimetus: Humulus lupulus L.

Süstemaatika: perek. humal - Humulus; suguk.kanepilised - cannabaceae

Kirjeldus: Kohati metsikuna niiskes varjurikkas metsas, eriti kaldalepikus. Sagedam metsistunult ja kultuuris. Arenenud juurestikuga paremale väänduv mitmeaastane ronitaim. Maikuus puhkevaist väikseist tihedaist (emas)õisikuist arenevad suve lõpuks "käbid".

Rahvalikke nimesid: õlleviha, tapunaadid, tapuvääned.

Mesiniku kommentaar: Humalakäbisid käis mesinik viimase ajani hilissuvel (enne tarudest mee võtmist ja mõdu kääritamist) korjamas ühe mahalangenud talumaja tapuaias - tollest võsa veel jagu saanud ei olnud. Niisugune aed oli vanasti iga endast lugupidava talumaja juures ja arusaamatuks jääb, miks Eestil tänapäeval "õlleviha" meeletult kalliste neurohindadega importida tuleb.

Tapud, olgu mainitud, tähendavad vanemas keelepruugis "väädid", tapjat mürki neist karta pole vaja. Peamiseks rakenduseks on humala juures loomulikult, et sellega tehakse õllest õlu. Aga see ei tähenda, et "tapukäbid" ravimtaimed poleks.

Õieti on nad sobiv lisand tänaste tsivilisatsiooniinimeste ainevahetusse, andes mõõdukal tarvitamisel rahulikuma une ja rahulikuma südame. Sest palju on inimesi, kes endale muretsemisega liiga teevad. Neid võikski humal kaitsta - nende eneste eest - leevendades tekkivaid vere-, neerude-, südamevaevusi, ja järelikult peaks hoidma eemal ka reuma. On arvatud, et muretsemine on juuste halliksmineku ja lagunemise põhjuseks ja nii ei olegi imestada, et humalaga on ravitud sedagi häda.

Kuigi õlu on kindlasti vähem kahjulik näit. kangest kohvist (eriti kui viimast valesti keedetakse), soovitaks humalaid tarvitada siiski teena. Sest õlu koormab neerusid rohkem, kui humal neid toetab. Nii ei pääse see väärtuslik taim õlles, eriti suuremal tarbimisel, korralikult esile. Siiski humalata poleks õlu suurt miskit väärt ja mesiniku andmetel kehtib sama väide ka mõdu kohta.

Nõnda on humal küllap maailma kasutatumaid ravimtaimi, tõhus vastumürk alkoholkäärimise produktidele ja seesugusena soovitatav pohmellirohtude segudes.

Kasutamine/retseptuur: Humala õisikuid - käbideks kutsutuid - aitab koguda augusti esimeses pooles, kui nad rohekaskollaseks muutuvad. Kodusel teel neid kuivatades võib seda teha ühes kihis paberil, näiteks pööningul, ja sellega peab tempot pidama, sest pikemal toorelt seismisel nad riknevad. 1 tl peeneks jahvatatud humalakäbisid sobib õhtuks tehtava tee materjaliks, sellest saab paar-kolm klaasi üsna joodavat ainet.